Juura

Valter ja Vahur soovivad alustada ühist äri karusloomakasvatuses. Selleks asutatakse ühine OÜ Kaval Rebane (KR), mille kasuks seab hoonestusõiguse 50 aastaks oma kinnistule Valteri ema Anne. Vahur panustab osaühingusse 20 000 eurot. Hoonestusõiguse tasu 5000 eurot aastas on tagatud esimesel järjekohal reaalkoormatisega Anne kasuks. Äri alustamiseks võetakse laenu 300 000 eurot AS-lt CoPank (CP), mille tagatiseks kantakse hoonestusõigusele teisele järjekohale hüpoteek summas 340 000 eurot. Lisaks saadakse laenu Külaelu Arendamise Sihtasutuselt (KAS) summas 200 000 eurot, mille tagatiseks seatakse hoonestusõigusele hüpoteek kolmandale järjekohale summas 225 000 eurot. Hoonestusõigust koormab lisaks hüpoteekide järel kinnistusraamatusse kantud tehnorajatise talumise isiklik kasutusõigus AS Elektrivõrk (EV) kasuks.

Karusloomade pidamise vastaste pingutuste tulemusena saab hoonestaja alustada tegevusega kavandatust hiljem ja märksa väiksemas ulatuses. Äriplaan ei õnnestu ja hoonestajal tekivad võlad kohustuste täitmisega. CP algatab täitemenetluse hoonestusõiguse realiseerimiseks. Teised õiguste omajad ühinevad samuti täitemenetlusega. CP esitab nõudena 150 000 eurot, KAS 110 000 eurot ja Anne 5000 eurot jooksva võla katteks. Hoonestusõigus müüakse OÜ-le Karvane Karu (KK) 180 000 euro eest. Täitur arvestab tasu ja muude kuludena 15 000 eurot.

Kelle vahel ja kuidas saadud tulem jagatakse? Kuidas tuleb arvestada täitekulusid suhtes hüpoteegisummaga? Kas ja kuivõrd oleks olukord erinev, kui täitemenetluse algatanuks KAS või Anne? Kuidas jaguneks tulem, kui CP ja KAS hüpoteegid oleksid samal järjekohal või kui CP hüpoteek oleks jagatud osahüpoteekideks CP ja kolmanda isiku vahel? Kuidas jaguneks tulem, kui CP asemel kuuluks hüpoteek mõttelistes osades mitmele hüpoteegipidajale? Kuidas mõjutab täitemenetlus EV õigusi? Kas ja millal tuleks koostada tulemi jaotamiseks jaotuskava ja kuidas seda vaidlustada saaks?