Raimo ostis Valdekult Virumaal Lahemaa rahvuspargi territooriumil suvemaja rajamiseks kinnisasja. Krunti reklaamiti müügikuulutuses suvila rajamiseks sobiva elamumaana pindalaga 5000 m2, ruutmeetri hinnaga 10 eurot. Kinnistu ostuhinnana lepitigi sellest lähtudes kokku 50 000 eurot. Ka kinnistusraamatus oli kinnistu pindalana märgitud 5000 m2 ja sihtotstarbeks oli märgitud „elamumaa“. Seejärel esitas Raimo kaitseala valitsevale Keskkonnaametile taotluse ehitamiseks nõusoleku saamiseks. Keskkonnaamet aga keeldus sellest põhjendusega, et kinnistu tegelik sihtotstarve on „metsamaa“ ning metsamaale ehitamine on piiranguvööndis keelatud. Segadus kinnistusraamatus olevat olnud tingitud kinnistusraamatus tervikuna elamumaana tähistatud Valdeku kinnistu jagamisest, mille koosseisus olid tegelikult erineva sihtotstarbega katastriüksused.
Nördinud Raimo pöördus Valdeku poole nõudmisega tagada kas kinnistu sihtotstarbe muutmine elamumaaks või võtta kinnistu tagasi ja raha tagastada. Valdek keeldus, viidates sellele, et tema ei teadnud andmete ebaõigsusest midagi ega ole ka selles süüdi. Tema jagas oma kinnistu, millel asus elumaja, mitmeks, ega osanud arvata, et jagatud osa on muu sihtotstarbega. Seepeale lasi Raimo igaks juhuks kinnistu ka üle mõõta, mille käigus selgus, et tegelikult on selle suurus 4500 m2. Seepeale esitab Raimo Valdekule müügilepingust taganemise avalduse.
Kas taganemine on põhjendatud? Kas pooled saavad sellest tulenevalt nõudeid (ja milliseid) esitada? Milliseid muid nõudeid võiks Raimo kellegi vastu esitada?
Alternatiiv: kas Raimo saaks esitada nõudeid (ja milliseid), kui ostetud kinnistu piirimärgid looduses ei lähe kokku piiripunktide koordinaatide järgse piiriga?
Sisu lugemiseks peab teil olema kehtiv tellimus ning juurdepääsuks sisenege Smart-ID, Mobiil-ID või ID-kaardiga.
Registreeruge siin
Smart-ID
ID-kaart
Mobiil-ID