Juura

Jaanus on soetanud endale 2002. a septembris korteri Tallinna Nõmme piirkonda. Selle müüs talle maja ja maa tagastamise teel omandanud ja maja renoveerimise korraldanud Ivar. Korterit müüdi uue korterina renoveeritud majas läbi kahe korruse (nii reklaamiti seda müügikuulutuses ja nii oli kirjas ka müügilepingus). Korteris oli neli tuba, millest kolm esimesel korrusel, neljas aga koos köögi ja saunaga keldrikorrusel (nn soklikorrusel). Esmalt soetas ta selle mõttelise osana kinnistust (ja kasutas mõttelisele osale vastavat reaalosa kokkuleppe alusel), 2005 jagati kinnistu kaasomanike kokkuleppel korteriomanditeks. 2018. aastal otsustas Jaanus korteri müüa, pöördudes selleks maakleri Hannese poole. Hannes küsis korteridokumente näha, tutvus ka andmebaasidega ja tuli välja Jaanusele šokeeriva avaldusega. Nimelt oli ehitisregistri andmetel Jaanuse korteril vaid kaks tuba ülemisel korrusel, alumise korruse ruume selle korteri koosseisus ei ole, korteri ruutmeetreid on aga poole vähem kui Jaanus teadis olevat.

Samal ajal soovis korterit müüa ka samas majas kolmandal korrusel elanud Juhan, kes „lohutas“ Jaanust jutuga, et tema sarnastel asjaoludel 2002. a oktoobris soetatud kolmetoalist korterit polevat üldse ehitisregistris. Ehituslikud muudatused (soklikorruse korteri koosseisu osaliselt tegemine ja majale osaliselt korruse juurdeehitamine pööningule) olid nimelt jäänud nõuetekohaselt vormistamata ja ehitisregistris omal ajal kajastamata. Ometigi on mõlemad korterid kinnistusraamatus märgitud sellise suurusega, nagu Jaanus ja Juhan neid ise ostes teadsid olevat.

Millistest andmetest lähtuda korteri müümisel ning millist nõu Jaanusele ja Juhanile anda? Milliseid nõudeid ja kelle vastu on neil esitada?