Juura

Jevgeni soovis osta Tallinnas Meriväljal elamukinnistu, mille eest soovis müüja Kaupo saada 450 000 eurot. Jevgeni töötas Jõhvis asuvas isa Olegi hulgilaos projektijuhina. Raha oli tal võimalik isa abiga panustada 50 000 eurot. Ülejäänud ulatuses soovis ta kasutada eluasemelaenu. Tema igakuine palk oli 1700 eurot, mis ei võimaldanud 400 000 euro laenamist ka 30-aastase tähtaja ja maksimaalselt soodsa intressiga. Jevgeni ise oli optimistlik, kuna majanduskasvu tingimustes lootis ta peatselt isa firma juhtimise üle võtta ja sissetulekut suurendada, seniks aga kasutada laenumaksete tasumisel ka isa abi.

Esmane konsultatsioon Tartus asuva Säästupank OÜ laenuhalduri Rauliga andis ometigi negatiivse tulemuse, kuna tema sissetulek ei vastanud panga kehtestatud nõuetele. Paari päeva pärast helistas Raul Jevgenile aga uuesti ja ütles, et järele mõeldes võiks laenu saamine siiski kõne alla tulla, kui panga krediidikomitee seda aktsepteeriks. Selleks oleks aga vaja Jevgeni sissetulekut näidata kasvõi lühiajaliselt oluliselt suuremana. Isaga lepiti kokku, et pojaga sõlmitakse agendileping, mille alusel saaks osa klientide rahast lasta liikuda esmalt läbi Jevgeni konto, samuti vormistati isa äriühingu OÜ Põhjataevas kui üürileandja sõlmitud bürooruumide üürileping OÜ-ga Lilla Koidik allüürilepinguna, nii et üürnik ja allüürile andja oleks Jevgeni. Nii liikusid kolme kuu jooksul igas kuus Jevgeni kontolt läbi rahad suurusjärgus 20 000–30 000 eurot. Agenditasu ja üüritulu märkis Jevgeni Rauli soovitusel ka laenutaotluses oma igakuise sissetulekuna. Krediidikomitee aktsepteeriski 400 000-eurose laenutaotluse ning Jevgenile väljastati 1. veebruaril 2017 soovitud laen (intressimäär kuue kuu euribor pluss 3% aastas) igakuise tagasimaksega 1686,42 eurot ning ta ostis selle eest 450 000 euroga Kaupolt ihaldatud kinnistu (50 000 eurot sellest maksis ise). Panga kasuks seati kinnistule hüpoteek summas 450 000 eurot kohese sundtäitmise kokkuleppega.

Esimese kahe aasta jooksul suutiski Jevgeni korraldada laenumaksete tasumise, kuid edasi ilmnesid tõrked. Jevgeni sissetulek ei suurenenud, isa firma käsi käis halvasti ja lõpuks kuulutati välja selle pankrot. Jevgeni tasus kolmandal aastal kolm esimest laenumakset hilinemisega ning pärast seda enam makseid ei teinud.

Kuna laenu nõuetekohaselt ei makstud, ütles pank pärast korduvaid hoiatusi laenulepingu 1. märtsil 2020 üles ning pöördus 1. aprillil 2020 kohtutäitur Kristo poole sooviga kinnistu võla katteks maha müüa. Võlana arvestas pank 380 851 eurot 70 senti tasumata põhivõlga ja 8502 eurot 69 senti intressi ning 25 522 eurot 17 senti viivisena.

Kinnistu müüdi kordusenampakkumisel, kuid selle eest saadi vaid 250 000 eurot, millest läksid maha täitekulud 15 000 eurot. Jevgeni täitemenetluses ühtki avaldust ega vastuväidet ei esitanud. Pank esitas puudujääva summa 149 876 euro 56 sendi ja lisanduva viivise sissenõudmiseks Jevgeni vastu hagi.

Kas ja milliseid vastuväiteid saaks Jevgeni nõudele esitada? Kas ja milliseid vastuväiteid saaks panga nõudele esitada laenuvõtjaks mitteolev Jevgeni isa Oleg, kui Jevgeni oleks makseraskustesse sattudes kinkinud kinnistu talle?