Kinnisasjaõigus

Ava otsing

Kaasus I. Ähvarduse mõjul omandatud kinnistu pärimine

Allilmaboss Meelis sai tulevahetuses surma. Testamendi kohaselt jättis ta suvilakinnistu oma lastele – Jürile ja Jaanile. Kinnistusraamatu kande järgi kuulus kinnistu viimased kolm aastat Meelisele ning Meelis omandas selle Gennadilt kinkelepingu alusel. Notari vormistatud pärimistunnistuse ja pärandi jagamise kokkuleppe alusel kantakse Jüri ja Jaan kinnistu võrdsete kaasomanikena kinnistusraamatusse. Mööda läheb veel kaks aastat, Meelise lapsed kasutavad suvilat ja on lasknud seda ka oluliselt ümber ehitada, mh ehitanud kinnistule uue ehitisena sauna. Ühel päeval saavad nad aga kirja Gennadit esindavalt advokaadilt Urmaselt, kelle väitel sundis Meelis Gennadit viis aastat tagasi vägivalla ähvardusega kinnistut n-ö enda nimele kirjutama tasuna olematu võla eest. Jüri ja Jaan ei taha sellest midagi kuulda ning Gennadi esitab kohtusse hagi, millega nõuab kinnistusraamatu kande parandamist, nii et tema ise jälle omanikuna kinnistusraamatusse kantaks. Jüri ja Jaan vaidlevad hagile vastu, leides, et nad on kinnistu omandanud heauskselt, kui Meelis selle neile testamendiga pärandas.

Kas Gennadi saab nõuda kinnistusraamatu kande parandamist ja enda omanikuna kinnistusraamatusse kandmist ning kinnistu valduse väljanõudmist? Kas Jüri ja Jaan saavad nõuda hüvitist sauna ja ümberehituste eest?

Kuidas oleks õiguslik olukord, kui Jüri ja Jaan oleks kaaspärijatena müünud kinnistu maakleri vahendusel neile varem teadmata Kalmerile?


Sisu lugemiseks peab teil olema kehtiv tellimus ning juurdepääsuks sisenege Smart-ID, Mobiil-ID või ID-kaardiga.

Registreeruge siin