Juura

Eve on korteri ostmiseks sõlminud müügi- ja asjaõiguslepingu Valteriga viis aastat tagasi renoveeritud majas ning kantud kinnistusraamatusse ka korteri omanikuna. Kaks kuud pärast korteri üleandmist saadab ta Valterile kirja, milles kirjeldab hulka probleeme: küttesüsteem lülitus korduvalt arusaadava põhjuseta välja, laes ilmnes ülevärvitud pragu, veesurve on väga madal, naaberkorterist kostub lärmi, ka ei toimi majas normaalselt korteriühistu ega tegeleta probleemidega. Eve arvates on tegu lepingu rikkumisega, mille eest müüja vastutab ning ta nõuab kolmandikku ostuhinda tagasi. Valter keeldub ja viitab müügilepingu punktile, mille järgi ei vastuta müüja mingite puuduste eest, millest ta ise teadlik ei olnud. Lisaks meenutab Valter, et rääkis korteri probleemidest Evele suuliselt kohapeal enne lepingu sõlmimist ja saatis küttesüsteemi, prao ja veesurve kohta talle ka e-kirja. Eve vastas, et need ei oma tähtsust, kuna notariaalselt tõestatud müügilepingus ei ole puudusi nimetatud. Valter teatab seepeale, et ta „väljapressimisele ei allu“ ja Eve kirjadele enam ei vasta. Seepeale laseb Eve notaril tõestada müügi- ja asjaõiguslepingust taganemise avalduse ja edastab selle Valterile koos viitega oma kontole, kuhu palus ostuhinna tagastada ja notarikulud hüvitada.

Kas Eve saab lepingust (ja millisest) taganeda ning kuidas toimub tagasitäitmine? Kas taganemiseks on eelduslikult alust?