Juura

Kristjan sai isalt päranduseks 20-hektarise väikese maja ja saunaga talumaa Võrumaal. Kuna ta oli erinevatele laenuandjatele võlgu suurema summa, plaanis ta maa müüa ja võlad ära maksta. Maa talle hädavajalik ei olnud, talupidamist ta jätkata ei tahtnud ja isakoju kolida ei soovinud. Küll aga soovis ta jätta endale võimaluse kasutada lapsepõlvekoduks olnud maja, sauna ja õueala, ca 3000 m². Vahendajaid ta müügi juures kasutada ei soovinud. Ta pani maa müügiks kuulutuse portaali city24.ee, viidates seal nii soovile müüa hoonestamata maa kui ka kinnistu ja katastrinumbrile; pildid lisas vaid maast. Peatselt saabus ostuhuviline Tauno ning kirjavahetuse käigus saadi kokkuleppele ka hinnas, majast eraldi ei räägitud. Tehingu tegemiseks leppis Tauno Tartus kokku aja notar Einoga. Eino saatis Kristjanile ka lepinguprojekti, millest Kristjan jõudis ajapuudusel vaadata üle vaid hinna, mis vastas kokkulepitule. Kristjan ei saanud sel päeval ise Tartusse tulla ja otsustas Tallinnas notar Tiidu juures anda volikirja Tartus elavale täditütar Sirjele. Sirje sõlmiski volikirja alusel Tartus notari juures müügi- ja asjaõiguslepingu, andis nõusoleku kinnistusraamatu kande muutmiseks ja kokkulepitud summa laekus Kristjani kontole. Kinnistu kinnistati kinnistusraamatus Tauno nimele.

Suur oli aga Kristjani üllatus ja meelehärm, kui ta sai kirja Taunolt, kes nõudis ka majade võtmete üleandmist ja sisustuse („kola“) äravedamist. Tauno ei tahtnud midagi kuulda sellest, et maju ega õueala talle ei müüdud. Telefonikõnes kinnitas notar Eino, et Kristjan oli müünud kogu kinnistu koos oluliste osadega ega teinud lepingus mingeid reservatsioone. Piiranguid tehingu tegemiseks volikirjas ei sisaldunud ning ka Sirje ei väljendanud, et Kristjan maju müüa ei taha ega pakkunud välja ei kinnistu jagamist ega hoonetele kasutusõiguse seadmist. Vestlus Sirjega kinnitas, et Sirje ei olnud notari juures ühtki ettepanekut teinud ega väljendanud reservatsiooni ka hoonete müügi suhtes, ehkki need olid kinnistu osana lepinguprojektis eraldi välja toodud. Sirje ütles, et arvas, et Kristjan on ise kokku leppinud kõiges, tema vaid heast südamest aitas ega „orienteeru neis juuraasjades“, volikiri oli aga antud kinnistuga tehingute tegemiseks piiranguteta.

Kas Kristjanil on võimalik kinnistu tagasi saada? Milliseid muid nõudeid ja kelle vastu võiks Kristjan esitada?