Jüri ja Mari on olnud 15 aastat abielus. Mari on enamasti olnud kodune. Abielu kestel on Jüri enne abielu omandatud väiksema korteri müügist ja Jüri teenitud töötasust omandatud korteriomand Pärnus, mis on kinnistusraamatusse kantud Jüri nimele. Jüri töötab Soomes ehitusel, Mari aga on Eestis leidnud „lohutust“ naabrimees Andreselt. Kord varem koju jõudes tabab Jüri nad sealt in flagranti ja esitab ultimaatumi, et soovib kohe lahutust, Mari pakkigu oma asjad kokku ja olgu kahe tunni pärast korterist kadunud. Mari kolibki oma ema juurde ning abielu lahutatakse kokkuleppel perekonnaseisuasutuses. Jüri ei soovi ka ise enam seal korteris elada, vaid paneb selle maakleri vahendusel müüki. Leitaksegi ostja Kalmer, kes ostab korteri laenuga OÜ-lt Krediidiandja, kelle kasuks seatakse korteriomandile ka laenu tagav hüpoteek. Lepingud tõestab notar Tiit.
Mõne kuu pärast saavad Kalmer ja hüpoteegipidaja aga kohtust hagimaterjalid, millest selgub, et Mari on esitanud nende ja Jüri vastu hagi, nõudes Kalmeri ja OÜ Krediidiandja kinnistusraamatust kustutamist ning enda ja Jüri sissekandmist omanikuna, kuna Jüri ei võinud kinnistut Mari nõusolekuta müüa. Lisaks nõuab Mari ühisvara jagamist ja korteri müüki avalikul enampakkumisel tulemi jagamisega võrdselt tema ja Jüri vahel.
Kas omand ja hüpoteek on kehtivalt omandatud? Kui ei, siis kas ja mis tingimustel saaks need kehtivaks muuta tagantjärele? Kas lahendus erineks, kui hüpoteek oleks korterile seatud pärast seda, kui Kalmer oli omanikuna juba kinnistusraamatusse kantud?
Sisu lugemiseks peab teil olema kehtiv tellimus ning juurdepääsuks sisenege Smart-ID, Mobiil-ID või ID-kaardiga.
Registreeruge siin
Smart-ID
ID-kaart
Mobiil-ID