Jaak ja Reet omandasid abielu kestel kinnistu, mis pärast abielu lahutamist ja vara kokkuleppel jagamist jäi Jaagule ja on kinnistatud ka Jaagu ainuomandisse, kes maksis Reedale hüvitist. Reeda võlausaldaja AS Euribor Kuubis alustas Reeda vastu laenude sissenõudmiseks täitemenetluse, kuid nõudeid rahuldada ei õnnestu. Võlausaldaja leiab, et vara jagamisel oleks Reet pidanud saama suurema hüvitise ning esitab Jaagu ja Reeda vastu hagi jagamiskokkuleppe tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks ja ühisvara uueks jagamiseks.
Hagi tagamiseks taotleb võlausaldaja maakohtult Jaagu nimel oleva kinnistu käsutamise keelamist ja keelumärke kandmist kinnistusraamatusse. Kuna hagi tagamise riigilõiv on maksmata, annab maakohus hagejale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks (lõivu maksmiseks) ja jätab avalduse seniks käiguta. Hagi saadab maakohus samal ajal kostjatele vastamiseks. Alarmeerituna sellest nõudest tõttab Jaak veel samal päeval tuttava notari Roberti juurde sooviga kinkida kinnistu enda ja Reeda ühisele pojale Juhanile. Notar tõestabki kinke- ja asjaõiguslepingu ja saadab kinnistamisavalduse kinnistusosakonda. Veel enne kande tegemist jõuab kinnistusosakonda ka hageja soovitud hagi tagamise määrus.
Kuidas peaks avaldustega toimima kinnistusosakond? Kas Juhan omandab kinnistu? Millised on võlausaldaja võimalused oma nõuete rahuldamiseks kinnistu arvel?
Sisu lugemiseks peab teil olema kehtiv tellimus ning juurdepääsuks sisenege Smart-ID, Mobiil-ID või ID-kaardiga.
Registreeruge siin
Smart-ID
ID-kaart
Mobiil-ID