Priit ostis Märdilt elamuga kinnistu ja võttis AS-lt Laenupank selleks eluasemelaenu. Laenu tagamiseks seati kinnistule laenuandja kasuks hüpoteek. Hüpoteegi seadmise lepingu järgi kohustus Priit kindlustama kinnistul oleva elamu hüpoteegipidaja kasuks. Vastava kindlustuslepingu sõlmis Priit AS-ga Parim Kindlustus.
Peatselt selgus Priidule, et majal on mitmeid puudusi, muu hulgas ei töötanud korralikult kaminahi. Priit kutsus tuttava töömehe Arvo puudusi kõrvaldama. Lohaka keevitustöö tõttu tekkis aga tulekahju, mille tulemusena sai maja tugevasti kahjustada. Priit pöördus kindlustusandja poole, et talle makstaks välja elamu taastamiseks kindlustushüvitis. Kindlustusandja keeldus aga hüvitise maksmisest, kuna kindlustustingimuste järgi ei olevat tal hüvitise maksmise kohustust, sest Priit ei kooskõlastanud remonditöid kindlustusandjaga ega kasutanud selleks ka tunnustatud ehitusfirmat, lisaks tuli kindlustushüvitis lepingu järgi maksta välja soodustatud isikuks olevale hüpoteegipidajale.
Kellel on õigus kindlustushüvitisele ning kas ja kuidas see mõjutab laenusaaja ja laenuandja vahelisi suhteid? Kas ja kuivõrd mõjutab võimalik kindlustusandja vabanemine hüvitiskohustusest kindlustusandja vastutust hüpoteegipidaja ees? Kas hüpoteegipidaja suhtes võetud kinnistu omaniku kohustus elamu kindlustada läheb üle ka kinnistu omandajale nagu ka selle rikkumise puhuks kokkulepitud leppetrahvikohustus?
Sisu lugemiseks peab teil olema kehtiv tellimus ning juurdepääsuks sisenege Smart-ID, Mobiil-ID või ID-kaardiga.
Registreeruge siin
Smart-ID
ID-kaart
Mobiil-ID